Valgamaa noored otsisid Käärikul ideid enda mini-/Õpilasfirmade jaoks!
1.–2. oktoobril 2026 kogunesid Valgamaa noored juba kaheteistkümnendat korda Käärikule loovuskoolitusele, et leida enda õpilaste firmadele toote/teenuse idee, neid julgelt proovile panna ning leida võimalusi, kuidas muuta esialgne mõte millekski, millel on päriselt väärtus ja paneb ka noortel endil silmad särama.
Kahe päeva jooksul said mini- ja Õpilasfirmade noored oma ideid arendada, katsetada ja praktilisemaks muuta. Kui koolitusele tulles oli mõni idee alles vaevu aimatav mõte, siis lahkudes oli nii mõnigi neist saanud juba hoopis uue olemuse.
Kõik saab alguse ühest mõttest
Esimesel koolituspäeval keskenduti idee leidmisele ja arendamisele. Teisel päeval võeti juba konkreetsemalt ette valitud toode või teenus ning hakati mõtlema, kuidas seda veelgi paremaks muuta.
Paljude noorte jaoks oli lähtekoht üsna erinev. Mõnel oli juba olemas kindel idee, teisel aga alles küsimus: mida üldse teha ja kellele see võiks vajalik olla? Marek Meki juhendamisel said noored esimesel päeval oma mõtteid süsteemsemalt lahti mõtestada ning neile rohkem sisu ja eesmärki anda.
Oluline muutus toimus ka selles, kuidas noored oma ideid vaatasid. Kui alguses võis mõte sündida lihtsalt sellest, et mingi toode tundub äge, huvitav või trendikas, siis üsna kiiresti jõuti küsimusteni: millist probleemi see lahendab, kellele seda vaja on ja millist väärtust see loob?
Alates puutööst kuni mokteilide ja challenge-rahakassani
Noorte ideede olid väga eriilmelised. Arendati nii erinevaid tooteid kui ka teenuseid – puutööst ja graffitikleebistest lauamängude, mokteilide ja telefonikaanteni. Mõttes olid ka eripaberist kingikaardid, tee, lõhnastajad, vahvlid, valgujoogid ja parfüüm.
Ideid sündis ka pudelisoojendaja/-jahutaja, eri mustritega vööde ja paelte, challenge-rahakassa ning plekkpurgi joogi taaskasutatava kaane valmistamiseks. Teenusena soovitakse pakkuda näiteks arvutiparandust.
Kõige põnevam oli aga jälgida, kuidas ideed koolituse jooksul muutusid. Mõnest esialgsest mõttest kasvas välja mitu uut ideed, mõni teine sai juurde täiesti uue suuna. Mõni toode muutus konkreetsemaks, mõni sai juurde selgema sihtrühma ja mõni leidis enda ümber hoopis uue probleemi, mida lahendada.
Hea idee ei pea olema kohe valmis
Kui alguses olid paljud ideed seotud eelkõige põnevate toodete ja trendidega, siis koolituse lõpuks oskasid noored rohkem mõelda sellele, miks nende ideed üldse vajalikud on. Üha olulisemaks muutus küsimus, kelle probleemi lahendatakse ja kuidas ideest võiks sündida midagi praktilist.
Üks oluline mõte, mis koolituselt kaasa võeti, kõlas lihtsalt, kuid tabavalt: hea idee ei pea kohe valmis olema.
Idee vajab aega, katsetamist ja palju tööd. Seda tuleb julgeda muuta, proovida ja vajadusel ka ümber teha. Just praktiline tegutsemine aitab aru saada, kas ideel on potentsiaali ning mida on vaja selle paremaks muutmiseks.
Samuti mõisteti, et hea idee puhul ei piisa ainult küsimusest „mida teha?“. Oluline on ka küsida: „miks seda teha?“ ja „kellele seda teha?“
„Meie tahame lahendada probleemi, et…“. Just see lause sai paljude noorte ideede puhul uueks lähtekohaks.
Loovuskoolitus andis noortele võimaluse oma mõtetele otsa vaadata, neid kriitiliselt hinnata, täiendada ja edasi arendada. Kahe päeva jooksul ei sündinud tingimata valmis ettevõtteid ega täiuslikke tooteid – ja see polnudki eesmärk.
Sündis midagi palju olulisemat: julgus oma ideega edasi minna.
Ettevõtlus algab sageli väga lihtsast mõttest. Mõnikord on see küsimus, mõnikord probleem, mida tahaks lahendada, ja mõnikord lihtsalt tunne, et „seda võiks ju teha“. Loovuskoolitus aitas noortel astuda järgmise sammu – muuta „võiks teha“ mõtteks, mida saab päriselt katsetada, arendada ja ellu viia.
Käärikult lahkuti seega mitte ainult uute ideedega, vaid ka oskusega neid ideid edasi viia. Ja võib-olla just mõnest neist esialgu väikesena tundunud mõtetest kasvab tulevikus midagi päriselt suurt.
Tegevus viiakse ellu läbi meetme „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond” koostööprojekti „Lõuna-Eesti ettevõtlikud noored 2.0 (LEEN 2)“ vahenditest. Kaasrahastab Euroopa Liit.
