Tegus Valgamaa malevasuvi jõudis lõpule
Foto: Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla
18. juulil jõudis lõpule 2025. aasta Valgamaa õpilasmalev. Noored tegid kahe nädala jooksul erinevaid töid ning said osa meeleolukatest ühistegevustest. Tänavune suvi on aga eriline – täitus kümme aastat esimese Valgamaa maleva korraldamisest. Esmakordselt toimus see 2014. aastal ning siis osales umbes 40 noort. Kaheks järgnevaks aastaks jäi malev rahastuse puudumise tõttu pausile, kuid alates 2017. aastast on see toimunud järjepidevalt. Sel aastal oli malevas seitse rühma, 70 noort ja 14 rühmajuhti. Malevat veab MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla.
Töö ja vaba aeg käsikäes
Sel aastal pakkusid noortele tööd Valga, Tõrva ja Otepää omavalitsused, SA Taheva Sanatoorium, Paju Pansionaadid MTÜ, Sooru Külaselts ja Loigu talu. Malevanoored töötasid päevas kuus tundi – korrastati parke, tehti värvimistööd, rohiti, pesti aknaid ja tehti muid heakorra- ja haljastustöid. Kui kallas vihma, siis leiti tegevusi siseruumides. Pärast tööpäeva lõppu ootasid noori ees õhtused tegevused: esimesel nädalal valmistuti maleva kokkutulekuks Kuutsemäel – välja tuli mõelda oma rühma lipp ja hüüdlause ning teha video, laul ja taidlusnumber. Samuti sai iga noor natuke raha, et minna näiteks seiklusparki või mujale meelt lahutama. Mitmed söögikorrad planeeriti ja valmistati ühiselt – pidi arvestama nii eelarve kui ka sellega, et valmiks tasakaalustatud ja täisväärtuslik eine kogu seltskonnale. See õpetas koostööd, vastutust ja nutikat majandamist. Mängiti mänge ja tehti sporti. Iga õhtu lõppes rühmas ühise aruteluringiga, kus jagati muljeid ja vaadati tagasi päeva tegemistele.
Maleva kokkutulekul Kuutsemäel toimusid rühmade vahel erinevad mõõduvõtmised. Lisaks toimus Coop Panga rahatarkuse töötuba, Kaitseressursside Ameti esindajad jagasid infot ajateenistuse ja riigikaitse teemade kohta ning toimus LEEN projekti ettevõtlusmäng – harjutati läbi erinevad etapid alates toote prototüübi loomisest ja omahinna arvutamisest kuni müügitöö ja tellimuste täitmiseni.
Rõõm ja kasu on vastastikune
Valga valla asevallavanem Maarja Mägi on Valgamaa õpilasmalevaga seotud olnud üheksa aastat. Ta märgib, et suurimaks väljakutseks on alati olnud noortele piisavalt sisukaid töid leida: „Sageli alahinnatakse malevlaste töötahet ja võimekust. Kümme noort ühes rühmas on juba arvestatav hulk ning tööandjal tuleb hoolikalt läbi mõelda, kuidas kõigile tegevust leida.” Tema sõnul on malev püsinud läbi aastate traditsiooniline nii ülesehituselt kui ka tehtavate tööde poolest. Silmapaistvaimaks saavutuseks peab ta koos malevlastega Kaagjärve mõisa roosipargi rajamist 2023. aastal, mis pakub silmailu siiani. Ta lisab, et tänavu katsetati ka erisuunitlusega rühmi, näiteks riigikaitse ja ettevõtluse põhirõhuga gruppe.
Sooru Külaseltsi esindaja sõnul on igati tunnustust väärt, et maleva korraldajad pööravad tähelepanu kohalikele kogukondadele ja pakuvad võimalust kaasata noori töödele, mis muidu jääksid vabatahtlike õlule või vajaksid rahastust. Soorus olid noored tööl kahel päeval – korrastati rahvamaja ümbrust, värviti istepinke ja uuendati teadetetahvlit. Raamatukogus tehti üldkoristust ja aidati aknaid pesta.
Valga valla haljastusspetsialist Kristi Põldvee kiidab koostööd maleva noortega: „Käib suur töö ja naer koos. Malevlased õpivad kiiresti ja julgevad iseseisvalt tegutseda.“ Ta toob välja, et noored on aidanud hekitaimi ümber istutada, muru rajada, sõelmetega kõnniteid rajada, multšida, tormikahjustusi likvideerida ja kuna ilmselt ükski noor ei ole eriline rohimise fänn, siis selle osakaal hoiti minimaalsena. Tööandjatele, kes kaaluvad noorte suveks tööle võtmist, soovitab ta esmalt proovida noortega samastuda ja rõhutab, et meeskonnavaim on kõige alus.
Miks noored tahavad malevas osaleda?
Maleva esimesel aruteluringil küsiti noortelt, mis neid osalema motiveeris. Umbes pooled vastasid, et tulid uusi sõpru leidma ja teine pool soovis kogeda päris tööelu ja teenida esimest palka. Malevas saab mõlemat – töö ja seltskond käivad siin käsikäes.
Õpilasmaleva koordinaator Elina Virnas on ise varasemalt olnud nii malevanoor kui ka rühmajuht, mistõttu teab ta hästi, mis noori selle juurde toob. Küsimusele, miks malev nii populaarne on, vastab ta lihtsalt: „Sest äge on.“ Tema sõnul mängivad suurt rolli nii hea seltskond kui ka väärtuslikud kogemused. Malev on noorte seas alati oodatud ning sel aastal oli soovijaid märksa rohkem, kui oli kohti pakkuda.
Tõrva malevarühma juht Taavi Kärt, kes on varasemalt juhendanud laste robootikaringi ja töötab praegu veoautojuhina põhjamaades, veedab oma puhkuse malevlastega. Rühmajuht on ta juba neljandat aastat ning iga kord on see olnud positiivne ja meeldejääv kogemus. “Malevas on alati väga lõbus ja soovin noortele pakkuda eluägedat suve”, ütleb ta. Tema sõnul kulub malevlastel esimene nädal eneseavamisele, aga siis ei saa enam pidama – energia on laes ja sõprade leidmise missioon on täidetud.
Otepää noored tõid malevast saadud väärtustena esile töökogemuse, uued sõbrad, parema suhtlemis- ja koostööoskuse. Toimkonnatööd õpetasid majapidamist ja toiduvalmistamist, õhtused arutelud arendasid eneseanalüüsi. Lisaks said noored juurde iseseisvust, enesekindlust ja teadmisi ettevõtlusest.
Tegusad tööpäevad, uued sõbrad ja ühised elamused – just selline oligi Valgamaa malevasuvi. Kümne aasta jooksul on malevast kujunenud oodatud suvine kogemus, kuhu noored hea meelega ikka ja jälle tagasi tulevad.
Tegevusi viiakse ellu meetme „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond” vahenditest koostööprojekti “Lõuna-Eesti ettevõtlikud noored” (LEEN) raames. Kaasrahastab Euroopa Liit. Vaata lisaks www.ettevotlikudnoored.ee
