Nupp Nokib programmi Mini- ja õpilasfirmade arendusõhtu keskendus praktilistele oskustele

Foto: Valgamaa Arenguagentuur

22. jaanuaril toimus Valga Gümnaasiumi aulas mini- ja Õpilasfirmade arendusõhtu, mis tõi kokku ettevõtlusprogrammis Nupp Nokib osalevad noored, nende juhendajad ja kogenud mentorid. Arendusõhtu keskmes oli praktiline töö ehk kuidas mini- ja Õpilasfirma toodet, leti väljapanekut, visuaali, turunduskanaleid ja müügioskuseid edasi arendada. 

Mentoritena jagasid soovitusi oma ala spetsialistid: Chris Põhjamets, Signe Hunt, Mariliis Maremäe, Anneli Kattai ja Marek Mekk. 

Õhtu jooksul töötasid noored koos mentoritega väikestes gruppides, kes jagasid oma kogemusi müügi, tootearenduse, visuaali väljatöötamise ja kliendisuhtluse teemadel. Iga mini- ja õpilasfirma sai võimaluse tutvustada oma toodet ning saada vahetut tagasisidet. See sarnanes päris müügisituatsioonile, kus tuleb kiiresti luua kontakt, äratada huvi ja osata oma lugu selgelt edasi anda. Pärast iga mentorsessiooni tegid noored omavahel väikese kokkuvõtte ja analüüsisid kuuldut. 

Valga Põhikooli minifirma Bloomix toodab puuviljapulbreid ilma lisatud suhkrute ja säilitusaineteta. Ettevõtte finantsjuhi Anet Rebbase sõnul said nad arenduspäeval praktilisi nippe, kuidas oma toodet paremini müüa, ning eriti rõõmustas noori mentorite tagasiside, sest Bloomixi müügilaud tõmbas tähelepanu ja kutsus ostma. Firma tegevjuht Kätriin Sõber tõi esile, et nende jaoks oli kõige kasulikum just müügilaua kujunduse läbi proovimine, kuna 14. veebruaril ootab ees osalemine suurel laadal Tallinnas. „Ilma eelneva katsetamiseta oleks kohapeal kulunud palju aega ja tekkinud tarbetut sagimist,“ märkis ta. Mentorid soovitasid noortel kaaluda ka soolaste pulbrite arendamist, näiteks kastmete tarbeks. „Kuna neid maitseid meil veel ei ole, anname endast parima, et klientide soovid edaspidi arvesse võtta,“ lisas Anet Rebbas. Valga gümnaasiumi Õpilasfirma Meelts toodab aga meepulbrit. Noorte sõnul andis saadud tagasiside kinnituse, et ollakse tootearendusega õigel teel: “Soovitused olid täpselt samasse suunda, mida me ka ise tiimis arutanud oleme. See andis hea kindluse, et see kuidas me mõtleme, meeldiks ka potentsiaalsetele klientidele,” lisasid nad. 

Mentorite vaatenurgast oli arendusõhtu väärtuslik just seetõttu, et noored olid kohal oma päris ideede ja küsimustega. Tagasiside ei olnud teoreetiline, vaid lähtus otseselt noorte toodetest ja teenustest. Samal ajal said mentorid aimu, milliste väljakutsetega noored ettevõtlusteekonna alguses kõige enam silmitsi seisavad ning millist tuge nad vajavad. “Mentori roll erineb tavapärasest juhendamisest selle poolest, et mentor ei anna valmis vastuseid, vaid jagab oma kogemusi, esitab toote ja idee kohta küsimusi ning pakub kõrvaltvaataja vaadet. Noored teavad, et nad ei pea kõike kuuldut vastu võtma, vaid saavad ise kaaluda, mida nõuannetest edasi arendada,“ sõnas üks mentoritest ja LEEN projekti juht Mariliis Maremäe.

Arendusõhtu jooksul oli näha, et noortel on palju häid ja nutikaid ideid ning neis peitub suur potentsiaal, kuid sageli vajavad need edasi liikumiseks väikest tõuget ja kinnitust. Suurimaks väljakutseks oli noortele eneseväljendus – julgus rääkida valju häälega ja enesekindlalt oma toodet esitleda. Samuti ilmnes, kui oluline on oma toodet põhjalikult tunda, sealhulgas mõista täpselt, millistest materjalidest see koosneb.

Üks mentoritest, SA Valgamaa Arenguagentuuri ettevõtluskonsultant Signe Hunt, julgustab noori: “Ettevõtluses ei pea kõike ise oskama ega teadma. Kõige olulisem on julgus alustada, valmisolek eksida ja õppida ning oskus leida enda kõrvale inimesed, kes täiendavad sinu teadmisi ja oskusi. Tegutsemise käigus kasvavad nii teadmised, kogemused kui ka enesekindlus.”

Noorte jaoks oli arendusõhtu võimalus vaadata oma firmat kõrvalt, katsetada uusi lähenemisi ja õppida nii mentoritelt kui ka üksteiselt. Paljudele andis see kindlustunde, et ollakse õigel teel, teised said selgeid ideid, mida muuta ja edasi arendada. 

Sellised kohtumised näitavad, et mini- ja Õpilasfirmade arendamine ei tähenda ainult toodete loomist, vaid ka oskust oma ideid esitleda, lugusid jutustada ja olla avatud tagasisidele. Sellest sünnivad kogemused, mis ulatuvad palju kaugemale ühest konkreetsest õhtust.

Tegevusi viiakse ellu meetme „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond” vahenditest koostööprojekti “Lõuna-Eesti ettevõtlikud noored” (LEEN) raames. Kaasrahastab Euroopa Liit.