Mariliis Maremäe: ettevõtlikkuse kasvatamine peaks algama varakult

Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas on ettevõtlikkus palju enamat kui pelgalt ettevõtlusoskuste kogum – see on ellusuhtumine, mis ühendab loovuse, algatusvõime, koostööoskused ja julguse ideid ellu viia. Just neid omadusi vajab tuleviku töömaailm ja ühiskond laiemalt. Paraku näitavad uuringud, et noorte ettevõtlikkuse arendamisega alustatakse Eestis sageli liiga hilja – alles põhikooli lõpu või gümnaasiumiastmes. Ent ettevõtlikkust tuleb kujundada varakult, juba lasteaias ja algkoolis, et see muutuks loomulikuks osaks noore inimese hoiakutest ja käitumismustritest.

Selle olukorra parandamiseks sündis aasta tagasi projekt „Lõuna-Eesti ettevõtlikud noored“ (LEEN projekt). Tegemist on kuue maakonna – Tartu, Jõgeva, Põlva, Valga, Viljandi ja Võru – arendusorganisatsioonide koostöös ellu kutsutud algatusega, mille keskmes on 7–26-aastaste Lõuna-Eesti noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuse süsteemne arendamine ning nende sidumine oma kodukohaga.

LEEN projekti laiem eesmärk on luua Lõuna-Eesti noortele keskkond, mis toetab ettevõtlikkuse arengut ja kujundab neist positiivse ellusuhtumisega täiskasvanud, kes soovivad oma kodupiirkonda jääda või tagasi pöörduda ja selle arengusse panustada. Selle saavutamiseks, on projektis neli peamist tegevussuunda:

• Noorte ettevõtlikkuse teemal teadlikkuse tõstmine ja avalike hoiakute kujundamine
• Eelduste loomine noorte ettevõtlusoskuste arendamiseks läbi juhendajate ja õpetajate pädevuste tõstmise ning võrgustike loomise
• Noorte omaalgatuste, õpilasfirmade ja ettevõtlikuse arendamine
• Noorte ja kogukonna vahelise koostöö tugevdamine.

Näiteks Põlvamaal toimus märtsis esimest korda noortele suunatud sotsiaalne häkaton, mille kaudu tutvustati noortele ka sotsiaalset ettevõtlust. Lõuna-Eesti noorte mõttetalgud võitis idee pakkuda vaimse tervise tuge noortele arusaadavas keeles. Põlvamaa Rohehäkatonil said noored võimaluse koos kohalike ettevõtjatega otsida lahendusi konkreetsetele keskkonnavaldkonna probleemidele. Kuna keskkonnateemad kõnetavad noori, toimus kevadel ka Põlva noorte rohefoorum, kus olid fookuses rõivad kui jäätmed, rohepööre ja tulevikutoidud.

Võrumaa arenduskeskuse ja Tallinna Vivita lahenduste laboratooriumi koostöös said poolsada Võrumaa noort arendada oma leiutamis- ja prototüüpimisoskusi. Koostöös MTÜga Nuti-Võlur toimus kaheksas Võrumaa robootikapäev, mille raames leidis aset ka leiutamise festival. Aprillis toimus festival Võru InvestFEST, mis tõi kokku ligi 100 rahatarkuse vastu huvi tundvat noort, kellele jagati teadmisi ja inspiratsiooni esimeste investeerimissammude tegemiseks.

Tartumaal toimus koostöös Tartu Kaubamajaga Lõuna-Eesti õpilasfirmade suur jõululaat, kus osales 130 mini- ja õpilasfirmat ehk üle 500 ettevõtliku noore. Tartu Ärinõuandla noortelabori eestvedamisel toimus ka rahvusvaheline õpilasfirmade kohtumine International Student Company Meetup, mis tõi Tartusse 23 õpilasfirmat Eestist, Leedust ja Soomest. Tartumaa Omavalitsuste Liidu korraldatavad karjääripäevad toimusid Elva, Tartu ja Peipsiääre valdades, et aidata noortel kujundada oma unistuste karjäär.

Valgamaa noorte ettevõtlusprogramm Nupp Nokib viis üle 150 pisimini- ja miniminifirma liikme ja nende juhendaja põnevatele õppereisidele. Valga-Valka piirilaada noortelaat tõi kokku 70 firmat Eestist ja Lätist. Õpetajate rahatarkuse mentorklubi lõpetas 15 õpetajat. Tegevused jätkuvad ka suvel, toimuvad erinevad üritused, laagrid ja matkad.

Jõgevamaal korraldasid ettevõtlikud noored ise mitmeid omanäolisi sündmusi alates koolidevahelisest võrkpalliturniirist kuni paroodiavõistluse ja e-sporditurniirini. Kooliaasta lõpus tõsteti tublimad esile tunnustusüritusel “Ettevõtlike noorte ja nende arendamise edulood 2025.” Ka suvel jätkub ettevõtlusteemaline tegevus –  laager Startup Safari 2025 toob kokku tegusad noored üle kogu maakonna.

Viljandimaal toimus sõbrapäeval Stranger Things teemaline ball, kus arutleti noortele oluliste teemade üle. Eneseregulatsiooni teemaline laager “Samm edasi” ning koolitused ajajuhtimise ja projektikirjutamise teemadel toetasid noorte vaimset tasakaalu, enesejuhtimist ja andsid tööriistu ettevõtlike ideede elluviimiseks. Mulgi valla noortevolikogu eestvedamisel toimus koostöö tugevdamiseks ettevõtlike noorte ühine väljasõit Tallinnasse. Aasta tublimaid tunnustati maikuus toimunud tänuüritusel.

Õppeaasta alguses toimus Viljandis Lõuna-Eesti ülene noortekonverents, mis oli ühtlasi projekti avalöögiks. Kõikides maakondades toimus projektikirjutamise õppetubasid, karjääripäevi, üle viie temaatilise häkatoni, laatasid ja muid õpilasfirmade arendusega seotud tegevusi. Õpetajatele ja koolijuhtidele toimusid sügisel ja kevade õppereisid, mille käigus külastati erinevate õppemetoodikatega innovaatilisi koole ja ettevõtjaid mujal Eestis, et saada inspiratsiooni ja luua koostöösuhteid. Koolitati 64 uut mini- ja õpilsfirma juhendajat. Lõuna-Eesti õpetajad ja haridustöötajat osalesid rahatarkuse mentorklubi programmis. Kokku oli koolijuhtide võrgustiku tegevustes esindatud 53 Lõuna-Eesti kooli.

Märkimisväärsed tulemused juba esimesel tegevusaastal

Juba esimene projekti tegevusaasta tõi märkimisväärseid tulemusi – Lõuna-Eestis kasvas õpilasfirmade arv märgatavalt. Kui varasematel aastatel tegutses piirkonnas 115 õpilas- ja minifirmat, siis sel õppeaastal oli neid juba 183. Lisaks alustas tegevust 9 minimini- ja 8 pisiminifirmat, mis on suunatud noorematele, I ja II kooliastme õpilastele.

Toimusid edukad piirkondlikud õpilasfirmade laadad, kus oli varasemate aastatega võrreldes rohkem nii osalejaid firmasid, kui ka külastajaid, kes noorte tegemiste vastu huvi tundsid.

Väga uhke tunne on, et tihedas konkurentsis valiti sel aastal aastal Eesti parimaks õpilasfirmaks Põlva Gümnaasiumi noorte loodud firma Blouit, mis töötas välja innovaatilise toote – söödavad tordiküünlad. Nemad sõidavad suvel Eestit esindama Euroopa suurimal õpilasfirmade võistlusel GEN-E 2025, mis toimub Ateenas.

Samuti tuli Eesti parim minifirma 2025 Lõuna-Eestist. Selle tiitli sai MF Häks Vastseliina Gümnaasiumist, Võrumaalt, kelle tegevus on suunatud tervislike snäkkide tootmisele.

Kevadel toimus Riias International Student Company Festival 2025, mis on üks suurimaid õpilasfirmade konkursse Euroopas, ja kus osales 90 õpilasfirmat kaheksast riigist. Kolmepäevane festival pakkus rohkelt inspiratsiooni ja õppimisvõimalusi nii õpilastele kui ka juhendajatele. Kas sel rahvusvahelisel võistlusel pälvis tunnustust kolm Lõuna-Eesti õpilasfirmat.

Selline Lõuna-Eesti õpilasfirmade edu konkurssidel piirkonnast väljaspool kinnitab, et süsteemne ja järjepidev töö noortega kannab vilja. Lõuna-Eesti noored on loovad ja töökad.

Ettevõtlikkus kui tulevikutöö alus

Startup Estonia tellitud uuring näitab, et noored tunnevad ettevõtlikkuse ja ettevõtluse vastu suurt huvi, kuid veerand neist ei ole nende teemadega üldse kokku puutunud. Ettevõtlikkus on aga oskus, mida vajatakse kõigis eluvaldkondades, mitte ainult äritegevuses – see on initsiatiiv, iseseisvus, probleemilahendusoskus ja koostöövalmidus, mis muutuvad tuleviku töömaailmas kriitilise tähtsusega.

Ettevõtlikkuse arendamine ei saa jääda vaid kooli õlule. Lahenduseks on formaal- ja mitteformaalõppe koostöö, kus noortele pakutakse praktilisi väljundeid oma ideede elluviimiseks. LEENi tegevused ongi suunatud sellele, et kasutada ära kogu piirkonna potentsiaali: koolid, noortekeskused, noorsootöötajad ja ettevõtjad tegutsevad ühise eesmärgi nimel.

Kutsume kaasa mõtlema ja tegutsema

LEEN projekt on hea näide sellest, kuidas maakondadevaheline koostöö, laiapõhjaline sihtrühm ja süsteemne lähenemine aitavad luua tugeva vundamendi tulevikuks. Noorte ettevõtlikkuse arendamine on meie kõigi ühine vastutus. Olgu selleks koolid, noortekeskused, kohalikud omavalitsused või ettevõtted – igal tasandil on võimalik kaasa aidata, et meie noored kasvaksid iseseisvateks, loovateks ja vastutustundlikeks täiskasvanuteks.

Kasutame seda võimalust! Sest ettevõtlikkus ei ole ainult oskus – see on eluviis, mis aitab nii üksikisikul kui ka kogukonnal õitseda.

Lõuna-Eesti ettevõtlike noorte tegevusi saab jälgida kodulehel www.ettevotlikudnoored.ee ja Instgrammis www.instagram.com/ettevotlikudnoored/

Projekti kaasrahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmest “Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond”.

Mariliis Maremäe

LEEN projektijuht

Liitu LEEN infolistiga ja saa esimesena teada uutest võimalustest ja ettevõtlikkust arendavatest tegevustest: LIITU LISTIGA.