Uuring: noorte ettevõtlikkuse arendamine Lõuna-Eestis vajab süsteemsemat ja järjepidevamat tuge
Eesti Uuringukeskus viis 2025. aasta aprillist augustini läbi Tartu Omavalitsuste Liidu tellitud uuringu „Noorte ettevõtlikkuse arendamine ja toetamine Lõuna-Eestis“. Uuringu partneriteks olid kuue Lõuna-Eesti maakonna arenduskeskused. Selle eesmärk oli välja selgitada noorte omaalgatust ja ettevõtlikkust soodustavad ja takistavad tegurid ning analüüsida formaal- ja mitteformaalhariduse, noorsootöö ja kogukonna rolli ettevõtliku mõtteviisi kujunemisel.
Uuringus osalesid Tartu- (v.a Tartu linn), Võru-, Põlva-, Valga-, Viljandi- ja Jõgevamaa 13–20aastased üldhariduskoolide õpilased ning 16–30aastased Lõuna-Eestis kooli lõpetanud noored, samuti kohalike omavalitsuste noorsootöö valdkonna spetsialistid ja noortekeskuste töötajad, õpetajad ja projekti “Lõuna-Eesti ettevõtlikud noored (LEEN)” meeskond. Veebiküsitluses osales 1132 ja intervjuudes osales 45 sihtrühma esindajat, lisaks toimus koosloome töötuba noortevaldkonna ekspertidega.
„Soovisime uuringuga saada tervikliku pildi, millised tegurid kujundavad ja toetavad noorte ettevõtlikkust Lõuna-Eestis”, ütles Tartumaa Omavalitsuste Liidu tegevjuht ja LEEN projekti juhtpartner Sven Tobreluts. Tema sõnul oli oluline mõista, kuidas kooli- ja kogukonnakogemused aitavad noortel oma ideid ellu viia ning seovad neid kodukohaga. „Tulemused kinnitavad, et piirkondlikult jõude ühendades on võimalik noorte ettevõtlikkust märksa tõhusamalt toetada ning luua keskkond, kus noored näevad tulevikku ka oma kodukohas,“ rõhutas Tobreluts.
Uuringu tulemused näitavad, et ligi 90% noortest usub, et ettevõtlikkust on võimalik arendada, kuid järjepidevus katkeb tihti põhikoolis. Noored hindavad enda tugevamateks ettevõtluspädevusteks koostöö- ja suhtlusoskust ja loovust, nõrgimaks algatusvõimet ja ideede elluviimist. Ettevõtlusalaseid teadmisi omandavad põhikooli ja gümnaasiumi noored peamiselt loovtööde tegemise, ettevõtlusõppe ning mini- ja õpilasfirmas osalemise kaudu. Ettevõtlusalase õppe on koolis või väljaspool kooli oma sõnul läbinud 32% üldhariduskoolide õpilastest. Uuringust tuleb välja, et ettevõtlusõppe võimalused on Lõuna-Eestis piirkonniti ebaühtlased: kui Valga- ja Viljandimaal on ettevõtlusalase õppe läbinud 44% üldhariduskoolide noortest, siis Tartumaal 28%. Ettevõtlusalase õppe koolis või väljaspool kooli on läbinud sagedamini need üldhariduskoolis õppivad noored, kes käivad kooli kõrvalt ka tööl. Noored soovivad õppida ettevõtlikkust eelkõige praktiliste kogemuste kaudu, näiteks läbi ürituste, õpilasfirmade, töövarjupäevade. Oma karjääriplaanides kaalub suur osa piirkonna noori ettevõtlust, kuid vaid vähesed soovivad kohe pärast kooli ettevõtjaks hakata – 74% üldhariduskoolide õpilastest plaanib edasi õppida. Kümne aasta perspektiivis näeb 36% üldhariduskoolide õpilastest end palgatöötaja ja 29% ettevõtjana.
Enim näevad end tulevikus oma kodukohas elamas Tartumaal (28%), kõige vähem aga Valgamaal (10%) elavad üldhariduskoolide noored. Kodukohta jäämist mõjutavad eeskätt sealsed haridus- ja tööalase eneseteostuse võimalused, kuid ka näiteks see, kuivõrd noori kaasatakse lapsepõlves erinevatesse kogukonna tegevustesse ja kui palju neid usaldatakse. Oluline on ka kodukohas kogetud eduelamus ning tugisüsteem.
Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liikme Tiit Tootsi hinnangul on oluline arendada noorte ettevõtlikkust kodukoha lähedal. “See annab edasiseks eluks vajalikud oskused ja teadmised ning kinnitab, et eneseteostus on võimalik ka oma kodukohas. Nii tekib tugevam side kogukonnaga ja suureneb võimalus, et noor naaseb pärast õpinguid väljaspool maakonda oma kodukohta.” Tootsi sõnul on praegu ettevõtlikkuse edendamine üles ehitatud projektipõhiselt ning sõltub sellest, kas sobiv rahastusfond on avatud ja projekt saab toetuse. “Noorte ettevõtlikkuse tegevuste jätkusuutlikkuse tagamiseks oleks vaja riiklikku püsirahastust,” ütles ta. Uuring toob esile, et ettevõtlikkuse arendamine vajab süsteemset ja pikaajalist lähenemist, mitte vaid projektipõhiseid tegevusi. Tähtis on tugistruktuuride loomine, kohalike ettevõtjate kaasamine ning koostöö tugevdamine koolide, omavalitsuste, kogukondade ja lapsevanemate vahel.
Projekti “Lõuna-Eesti ettevõtlikud noored” juht Mariliis Maremäe ütles, et ettevõtlikkuse järjepidevust aitab luua valdkonna strateegiline planeerimine koos jätkusuutliku rahastus- ja toetussüsteemiga. “Oluline on, et igas haridusastmes oleks ettevõtliku mõtteviisi arendamine järjepidev ja süsteemne, kaasates nii õpetajaid, lapsevanemaid, ettevõtjaid kui ka kogukondi. Noortele tuleb luua turvaline keskkond omaalgatuseks, pakkuda neile praktilisi kogemusi ja mentorlust, tunnustada eestvedamist ning tutvustada kohalikke ressursse ja võimalusi ettevõtluseks. Just nii sünnib sidusus kodukandi ja ettevõtliku tuleviku vahel,” võttis Maremäe uuringu soovitused kokku.
Uuring viidi läbi meetme „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond” koostööprojekti „Lõuna-Eesti ettevõtlikud noored (LEEN)“ vahenditest SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse, SA Põlvamaa Arenduskeskuse, Tartumaa Omavalitsuste Liidu, Tartu Ärinõuandla SA, SA Valgamaa Arenguagentuuri, SA Viljandimaa Arenduskeskuse, SA Võrumaa Arenduskeskuse koostöös; kaasrahastas Euroopa Liit.
Uuringu raportiga saab põhjalikumalt tutvuda SIIN
Vaata lisaks www.ettevotlikudnoored.ee
Foto: Merlin Raudkett
Lisainformatsioon:
Mariliis Maremäe
LEEN projektijuht
Tartumaa Omavalitsuste Liit
+372 5396 4479
